Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi asutati 1991. aastal pakkumaks abi ja tuge välismaalastest naistele, kes töö või pere tõttu kolisid ajutiselt elama Eestisse. Klubi peamistele eesmärkidele lisandus peagi veel üks – heategevus. Eestisse elama asunud naised soovisid midagi enda uuele ajutisele kodumaale tagasi anda. See soov sai naisteklubi põhikirja sisse viidud muudatusena, mille järgi naisteklubi toetab abivajavaid naisi ja lapsi Eestis.

Möödunud aastate jooksul on naisteklubi proovinud ära erinevaid viise klubi heategevuseesmärkideks raha koguda: heategevusball, lilleball, rollimäng mõrvamüsteerium jms. 1998-1999 peetud üritusel koguti € 3195, ja ühel suuremal üritusel 2001. aastal – kunstioksjonil – ligikaudu € 3250, kuid 2003. aastal korraldatud heategevusballi tulemusena saadi kokku € 26 779. Kõiki neid üritusi korraldades pöördusid klubi liikmed erinevate ettevõtete, saatkondade, organisatsioonide ja eraisikute poole. Nendeta poleks see olnud võimalik!

Kuna naisteklubi liikmete arv muutub pidevalt seoses liikmete elu-või töökoha vahetusega ja kolimisega uude riiki, otsustas naisteklubi 2005. aastal rahaliste vahendite kogumisel keskenduda ühele suurele heategevusüritusele – igal aastal toimuvale Jõulubasaarile.

Samas otsustati loobuda endisest heategevustöö stiilist ja pakkuda suuremat toetust ühele naiste või laste või mõlemaga tegelevale asutusele pikema aja jooksul, selle asemel, et igal aastal toetatavat asutust muutes. Tõuge sellise otsuse vastuvõtmiseks tuli ühe klubi poolt toetatud lastekodu juhataja kirjast. Alltoodud tsitaat, seletab üsna hästi, miks naisteklubi liikmed otsustasid muutuste kasuks:

„Me oleme Teie toetust tunda saanud väga palju, kuid meie jaoks on selle koostöö juures olnud parimaks moraalne tugi, mis me Teilt oleme saanud! Te olete olnud ainus organisatsioon, mis on olnud meist huvitatud pika aja jooksul. Oleme kogenud paljusid organisatsioone ja asutusi, kes on tahtnud meid toetada kampaaniavormis ja harilikult jõulude eel, kuid pärast ei kuule me neist enam midagi… Me loodame, ei, palume, et naisteklubi otsustab meid mõni aasta veel toetada.“

Naisteklubi otsustas 2008. aasta üldkoosolekul pikkade arutelude järel toetada edaspidi peamiselt ühte asutust/organisatsiooni ja pikema aja jooksul. Sellest aastast saadik on naisteklubi ühe Keila SOS lasteküla pere „ristivanem“. Kuid sellele lisaks on klubi saanud igal aastal rahaliselt toetada ka paljusid teisi hädasolevate naiste ja lastega tegelevaid asutusi, varjupaiku ning keskuseid.

Naisteklubi on saanud rahaliselt toetada erinevate vajadustega asutusi. Näiteks oleme toetanud uue riidekapi ja külmkapi oste ning samas ka ostnud ühele lastekodu köögile kartulikoorimismasina, mis töötajate elu kergendas. Teised vajasid väikebussi laste transportimiseks kooli ja kolmandad lastele korraldatava reisi kulude katmist. Naisteklubi eelistab toetada projekte, mis parandavad laste ja naiste elukvaliteeti või aitavad kaasa sellele, et nad omandaksid oskusi ja teadmisi tulevikus iseseisvalt hakkama saamiseks. Tegevusaja jooksul on klubi saanud toetada paljusid lastekodusid ja naiste varjupaiku ning keskuseid üle Eesti.

Lisaks heategevuseesmärkideks raha kogumisele püüavad naisteklubi liikmed aidata ka muul moel, annetades neile, kes seda vajavad, paljusid erinevaid esemeid. Idee saadi liikmetelt, kes Eestist lahkuma valmistusid, ja ei soovinud heita prügikasti isiklikke asju, mis olid sama hästi kui kasutamata. Kuna Eestist lahkuvate naisteklubi liikmete uueks elukohariigiks võis kujuneda koht, kus nad enam ei saanud kasutada teatud isiklikke asju, nagu näiteks riided või kodutarbed, siis arvati, et need võiksid leida uue elu nende juures, kes seda vajavad ja sellest rõõmu tunda saavad.

Nii kasvaski naisteklubi annetuste kogumise töö aastatega suuremaks ja klubi otsustas määrata ühe liikmetest tegelema naisteklubi heategevustööga. Lisaks sellele, et naisteklubi heategevustöö koordinaator pidi rääkima nii eesti, vene kui inglise keelt, pidi ta hakkama saama kontaktisikuks olemisega naisteklubi ja klubi poolt toetatavate asutuste organisatsioonide vahel. Heategevustöö koordinaator tegeleb ka liikmetelt riiete jms annetuste kogumisega ning korraldab asjade saatmise naisteklubi poolt toetatavatele asutustele.

Igasugune heategevustöö naisteklubis on vabatahtlik ja liikmed ei saa heategevustöö tegemise eest mitte mingit rahalist kompensatsiooni. Just sellepärast saab klubi igal aastal peetaval Jõulubasaaril kogutud tulu täies ulatuses heategevuseesmärkideks Eestis kasutada. Naisteklubi liikmed ei pruugi elada ega töötada Eestis palju aastaid, kuid uhkusega võime öelda, et isegi sellise väikese arvu naistega on võimalik midagi muuta.

Heategevus algab väikestest asjadest. Tihti ei pea me seda väikest asja oluliseks. Kuid see võib mõne teise jaoks olla elumuutev suur asi.

Koostas
Karin Andersen
Naisteklubi heategevustöö koordinaator
IWCT Charity Liaison
Sept 2016